Gladwelli menukid “Läbimurdepunkt”, “Silmapilk” ja “Väljavalitud” kujundasid ümber meie arusaama sotsioloogilistest muutustest ja teguritest, mis aitavad kaasa suure edu tekkele.
Raamatus “Taavet ja Koljat” arutleb autor selle üle, kuidas me mõistame sõnu “eelised” ja “varjuküljed”, seades need küsimuse alla viisil, mis võib mõnele tunduda peenelt intuitiivne ja teistele üllatav. Raamat algab kuulsa Taaveti ja Koljati looga ja liigub siis läbi ajaloo, peatudes erinevatel tuntud isikutel, nagu näiteks Araabia Lawrence ja Martin Luther King Jr. Gladwell näitab meile, kuidas “pisitegijateks” tembeldatud inimesed pööravad selle sildistuse pidevalt enda kasuks ja tulevad tänu oma nutikusele üllataval kombel ikka ja jälle võidumeesteks. Autor toob näiteid ka selle kohta, kuidas teatavatel akadeemilistel “eelistel”, nagu näiteks prestiižsesse ülikooli õppima pääsemine, võib olla oma pahupool, sest vähem mainekas õppeasutuses võib “suur kala väikses tiigis” ammutada rohkem enesekindlust ja oskusi elus läbi lüüa. Gladwell toob esile isegi sellise mõiste nagu “soovitud raskus” – näiteks õpiraskusena tuntud düsleksia, mis takistab lastel lugema õppimist, aga võib samal ajal sundida neid välja arendama paremat kuulamisoskust ja loovust probleemide lahendamisel. Nagu tavaliselt, esitab Gladwell oma uurimuse ladusas ja arusaadavas vormis. Täitsa võimalik, et tema ütlus “Kasuta seda, mis sul on” saab selle kümnendi lipukirjaks.
“Taavet ja Koljat” on Gladwelli senistest raamatutest kõige nauditavam. See on mõnus lugemine, mis toidab nii mõistust kui ka hinge. Igal lool siin raamatus on õnnelik lõpp, mis pakub ka kuhjaga üllatusi. Läbivalt ühendab kõiki neid lugusid aga arusaam, et vahetevahel on mõni eelis hoopis varjukülg – ja vastupidi. Samas ühendab neid mõisteid aga midagi võimsat ja vaimustavat. Hea võidab kurja – just siis, kui sa seda kõige vähem ootad. – Financial Times