Paljusid ohtlikke laste nakkushaigusi tänapäeval enam pole või esineb neid harva. Seetõttu on nii mõnelgi emal-isal tekkinud kujutelm, et neid haigusi ei esine üldse, et lastel puudub nakatumise oht ning seetõttu pole vaja lapsi vaktsineerida. Ehk teiste sõnadega – ei ole midagi, mille eest tuleks kaitsta. Illusioonil „Mis silmist, see meelest!” võivad aga olla tõsised tagajärjed.
Tõde on see, et nakkushaigusi esineb oluliselt vähem seetõttu, et me oleme vaktsineerinud ja kaitsnud lapsi võimalikult hästi ja kõikehõlmavalt. Just elanikkonna ja eeskätt laste üldise immuunsuse ehk mittevastuvõtlikkuse loomine on see tegur, mis piirab kõige efektiivsemalt haigustekitajate levikut ja vähendab nakkushaigustesse haigestumist.
Haigestumise vähenemise ja lakkamise seost ideega lõpetada üldse vaktsineerimine võib võrrelda lekkiva paadi tühjendamisega veest. Vaktsineerimine on nagu vee väljakühveldamine vett täis lekkivast paadist. Kui me oleme kühveldanud vett välja kiiresti ja hoolega, on paat varsti tühi ja kuiv. Pärast seda võiksime veekopa minema visata, puhkama jääda ja unustada kõik mured. Ometigi on tegemist paadiga, mis lekib edasi, ning järjest rohkem vett koguneb paati. Kui me nüüd midagi ette ei võta, on paat peagi jälle vett täis ning me võime uppuda koos oma lihtsameelse väärusuga, et kõik oli korras ja muretseda polnud vaja.
Sellest lihtsast kogemusest tuleneb korduvalt läbi proovitud tarkus – laste tervise ohutuse tagamiseks tuleb jätkata nende vaktsineerimist pikka aega ka pärast seda, kui haigestumine on lakanud või esinevad ainult üksikud haigusjuhud, sest haigustekitajad ei ole kuhugi kadunud, nad pole hävitatud. Nad on endiselt olemas meie lähiümbruses, nad ringlevad nii laste kui täiskasvanute seas varjatud kujul ning otsivad vaktsineerimata vastuvõtlikke inimesi.
Täpselt niisamuti nagu lapsevanem mõtleb oma lapse tervisele ja ohutusele, pannes lapse istuma auto turvaistmele ja kinnitades ta turvavööga, õpetades last ületama sõiduteed ainult mööda vöötrada, kinnitades tema riietele helkuri, mitte lubades tal kõõluda avatud aknal, hoides teda eemal terariistadest ja tuletikkudest, niisamuti peab iga ema-isa mõtlema oma pisipõnni ja silmatera õigeaegsele ja korralikule vaktsineerimisele ohtlike nakkushaiguste vastu… selleks, et hiljem mitte kahetseda ja endale eluaeg etteheiteid teha.
Artikkel Õhtulehes: Vaktsineerimata lapsed elavad vaktsineeritute arvel