Krõõt Kaljusto-Munck

Jussi Adler-Olseni Q-osakonna krimisarja 9. raamat jahib sarimõrvarit koroonapiirangute ajal.
 
Kui südantlõhestav enesetapp toob päevavalgele vana, peaaegu unustuse hõlma vajunud juhtumi, paljastub kummaline laitmatult ajastatud surmajuhtumite jada, mida on seni peetud õnnetusteks või enesetappudeks.
Seistes silmitsi oma seni kõige raskema juhtumiga, mille uurimist takistavad COVID-19 piirangud ja isiklikud probleemid, tuleb Q-osakonnal leida süüdlane enne järgmise mõrva sooritamist, sest mõrvar ei ole oma tööd veel kaugeltki lõpetanud.
 

Ajalehes nimetatakse hukkunud naist „Ohver number 2117“ – ta on 2117. ohver, kes on sel aastal elu Vahemerre jätnud. Aga kolmele inimesele tähendab ta palju enamat ja naise surm vallandab sündmuste ahela, mis viib Q-osakonna väga ohtliku ja ülimalt isikliku juhtumi keskele.

Itaaliast saabunud Hans Christian Andersen kogeb oma elus tõelist madalseisu: taskud on rahast tühjad, arvustajad on ta viimased teosed pihuks ja põrmuks teinud ning kuulsusest unistav kirjanik on kaotanud igasuguse eneseusu. Tõetruu pildi toonasest ajastust ja Andersenist muudab värvikaks fiktsiooniks rida mõrvu, milles Anderseni süüdistatakse ja millest ta ammutab hiljem inspiratsiooni oma muinasjuttude kirjutamiseks.

Q-osakonna sarja kauaoodatud viimane raamat tõmbab otsad kokku ja langetab maskid kõikidelt tegelastelt. Kes on sõbrad ja kes vaenlased? Carl Mørck tunneb ennast elava märklauana, aga proovib siiski juhtumit lahendada. Rose, Assad ja Gordon eiravad mõrvaosakonna ülema korraldusi ja hakkavad lahti harutama juhtumi võimatuna sassis olevaid niite. Nad ei suuda oma silmi uskuda, kui näevad, kuhu need välja viivad…