Ele Sarapuu

Toit on tervislikeks eluviisideks meie suurim liitlane, kuid küsimus, mida süüa, pole kunagi tundunud nii keeruline. Tim Spector on eest vedanud teaduslikku suhtumist toitumisse, innustades meid unustama vääraid arusaamu kalorite lugemisest või toitainete algosakesteks jagamisest. Raamatus „Toit on elu“ tugineb ta enam kui kümnendi väldanud kaasaegsetele uuringutele ning vürtsitab neid isiklike vaadetega, et pakkuda uut ja põhjalikku juhendit selle kohta, mida me peaksime tänapäeval oma toidust teadma.

Käesolev raamat kirjeldab neid Eesti matkateede lõike, mis väärivad autori meelest kõige suuremat tähelepanu. Lõikude pikkuseks on valdavalt 10−20 kilomeetrit. Need algavad ja lõpevad enamasti mingi lõkkekoha juures, kuid teeme ka erandeid, et vahemaad liiga pikaks ei veniks või mõned põnevad paigad külastamata ei jääks.

Menopaus on ettearvamatu, kuid see pole haigus – see on vältimatu muutus, nagu puberteetki. Me ei tohi jätta naisi tervisemurede ja vasturääkivate teadmistega üksi ning peame sarnaselt puberteediga rääkima ka menopausist aastaid enne üleminekuikka jõudmist. Teadmine sellest, mis toimub, miks see toimub ja mida sellega ette võtta, annab meile enesekindlust, rahu ja julgust.  

Isabelle’i elu keerleb vaid poja leidmise ümber, kuigi ta teab, et ei saa seda teed igavesti jätkata. Lootuses leida mõni uus tunnistaja või juhtlõng, nõustub ta osalema tõestisündinud kuritegude taskuhäälingu salvestusel, kuid Isabelle’i häirib saatejuhi liigne huvi tema mineviku vastu. Mehe lakkamatud küsimused koos Isabelle’i unetusega toovad naises esile ebameeldivad mälestused lapsepõlvest, mis äratavad temas kahtlusi Masoni kadumisöö suhtes. See kõik paneb teda küsima, keda ta võib usaldada ... kas ka iseennast?

Laurel pole elus kordagi riskinud. Nüüd, suve hakul kavatseb ta teha midagi niisugust, mida keegi temast ei oota. Ta pöördub inspiratsiooni saamiseks oma armastatud ABBA plaatide ja lemmikfilmi „Mamma Mia!“ poole. Haarab passi, tõmbab teksatunked jalga ja lendab Skopelose saarele, et võtta ette Meryl Streepist innustatud seiklus.
Laurel saabub luitunud, kuid võluvasse Villa Athenasse ja sõbruneb peagi selle veidrikust omanikuga. Saare kuulsaid vaatamisväärsusi avastades tunneb ta end kummaliselt kodus. Kas ta peaks naasma oma Londoni elu juurde või võiks see olla koht, kuhu ta päriselt kuulub?

Otsi sinagi oma reisipass välja, torka kotti parimad tantsukingad ja põgene Kreekasse, vastu iseenda „Mamma Mia!“ seiklusele!

Pariis, 1886. Gustave Eiffel ei tule enam oma töökojast välja, tema meeled on haaratud 300 meetri kõrgusest tornist, mida ta tahab ehitada keset Champ-de-Marsi parki. Muidugi, maailmanäitus väärib seda väljakutset ja Prantsusmaa usu tagasisaamist oma kõikvõimsusesse. Kuid kas see on ainuke põhjus, mis paneb terasevõluriks kutsutud meest täiusliku vormi leidmiseks vahetpidamata plaane sirgeldama? Kaubandusministri korraldatud õhtusöögist saadik, mil ta heitis Pariisi kõrgkihi ette oma pöörase idee, on insener kui kinnismõtte küüsis.

Raamat „ABBA. Austusavaldus ülimale popbändile“ on kummardus imelisele Rootsi nelikule, milles räägivad ABBA loost inimesed, kes tundsid neid nii professionaalses kui ka eraelus.
Inforikkas raamatus on üle 40 haruldase intervjuu selliste inimestega nagu ABBA kostüümidisainer Owe Sandström, koreograaf Graham Tainton, mitmed ABBA muusikud ning bändi juhtfiguurid Björn Ulvaeus ja Benny Andersson. Samuti saavad sõna nii mõnedki superstaarid, kes on – mõnevõrra ootamatult – seotud ABBA-ga. Pöörates erilist tähelepanu ABBA populaarsusele Eestis, on autor lisanud raamatusse värske intervjuu Eesti kuuma popstaari Stefaniga, kes räägib oma soojast suhtumisest ABBA-sse. 

Mis tunne oleks olnud kõndida laavast pulbitseva Maa pinnal neli ja pool miljardit aastat tagasi? Või seista purskava vulkaani kõrval? Või teha oma esimene samm Kuu pinnal? Ja mida sa teeksid, kui robotid võtaksid maailma üle?
Kaunilt illustreeritud raamat on tulvil fakte ning arve, mis teeb sellest täiusliku käsiraamatu kõige kohta, mida oled tahtnud teada saada nii meie koduplaneedi kui sellest väljapoole jääva kohta.