Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck (1902–1968) on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega, millest kõige kuulsamaks peetakse 1939. aastal ilmunud “Vihakobaraid”.
Romaanis “Me tusameele talv” pöördub Steinbeck tagasi oma varasemate romaanide sotsiaalsete teemade juurde. Romaan kujutab kaasaja elu ühes USA väikelinnas ning on oma eripärase psühholoogilise vaatenurga ja tugeva loodustajuga autori loetavamaid teoseid. “Me tusameele talve” eest anti J. Steinbeckile 1962. aastal Nobeli kirjanduspreemia.
Steinbecki sümpaatia kuulub kindlalt töötavale ja ausale ameeriklasele, negatiivseid nähtusi – rahaahnust, ostetavust, rassismi – paljastab ta lõikava irooniaga, kuid tema teosed on kaugel deklaratiivsusest, autori erksa kodanikutundega kaasneb tõeline meisterlikkus ja sügav psühholoogiline haare. Steinbecki lähenemine oma kangelastele on väga humaanne, ta tungib nende sisemaailma nii nagu tark sõber elava inimese probleemidesse, ettevaatlikult ja eelarvamusteta.