Ühel suvel läks Tom Stone Kreekasse, et kirjutada romaani – ning jäi sinna kahekümne kaheks aastaks.
Patmosel, väikesel saarel, kus püha Johannes kirjutas oma Ilmutusraamatu, armus autor Danielle’i – kaunisse prantslannasse.
Seitse idüllilist aastat hiljem, pärast nende teise lapse sündi, kolisid nad Patmoselt Kreetale, kus Stone asus tööle õpetajana ja Danielle maalis ikoone turistidele. Kuid Stone’i süda oli endiselt Patmosel ja kui helistas tema vana sõber Theológos ning pakkus talle partnerlust tavérna’s “Ilus Helena”, haaras Stone võimalusest ja pöördus tagasi Patmosele.
Patmosel avastas Stone enda suureks üllatuseks, et ta ei ole enam vana sõber või patroon, vaid konkurent ja teenindaja. Enam ei olnud aega juua hommikuti mõnuga kohvi ega istuda sõpradega tunde lõunasöögilauas. Tavérna suleti kell 3 hommikul, et see kaluritele jälle hommikul kell 7 avada. Raske töö ja Theológosega jagelemise kõrval oli ka palju rõõme – saare kaunis loodus, aastatepikkused sõprussuhted ja edust tekkiv adrenaliin, kui kumu Stone’i suurepärastest roogadest levima hakkas ja kui õhtusöögile tuldi jahtidega isegi Mykonoselt. Kõigel kaunil on aga lõpp, ja nii saabus augustis lõpp ka Tom Stone’i tavérna-karjäärile.
Raamatu muudavad eriliseks “Ilusa Helena” menüü ja sellele järgnevad Tom Stone’i retseptid, tema variatsioon tradistioonilisest Kreeka tzatziki’st, tema enda retsinakana ja moussaka.