Hans Jakob Christoffel von Grimmelshauseni (u. 1621–1676) romaan „Saksa Simplicissimuse seiklused“ ilmus 1668. aastal ja on üks väheseid teoseid saksa barokk-kirjandusest, mis on jäänud huviga loetavaks tänapäevani – esimene saksa romaan tänapäevases tähenduses. Selle kangelane on lihtsameelne „mees metsast“, kes teeb läbi elu kirevad tõusud ja langused, et lõpuks pärast kõiki pettumusi erakuks hakata. Taustaks on koletu Kolmekümneaastane sõda Saksamaal, milles Grimmelshausen noore poisi ja mehena ise osales – siit ka kirjelduste haarav autentsus ja realism. Kristlikust meeleparanduskirjandusest, hispaania kelmiromaanist, rahvalikust entsüklopedistikast ja eulenspiegellikust rahvaraamatust innustust ning eeskuju saanud romaani autor avati pseudonüümi tagant alles 19. sajandil.
Juba kirjaniku eluajal mitme trükini jõudnud teose menu on jätkunud sajandeid. Tõlkijal on heameel, et hilisemate autorite poolt ohtralt osundatud raamatut ei tule edaspidi enam joonealustes seletada – siin on ta meil olemas kõiges oma uhkavas eheduses. Lugedes maksab muidugi meeles pidada, et kirjutatud on raamat 17. sajandil – märksa varem meie esimesest piiblitõlkest. Nii nagu Grimmelshausen kirjutas oma aja tavakeeles, mis praegu nõuab üksjagu filoloogilisi seletusi, on ka tõlge tehtud meie aja eesti keelde, ilma seda eriliselt arhaiseerimata. See pole teaduslik, vaid järelsõnaga rahvaväljaanne üksnes hädapäraste kommentaaridega.