DONNA LEON

Ühel vihmasel hommikul teatatakse commissario Brunettile ja ispettore Vianellole Suure kanali trepiastmete juures ulpivast surnukehast. Kohale jõudnud, sirutab Brunetti käe, et koolnu veest välja tõmmata. Ootamatult keerduvad ta randme ümber siidised blondid kiharad ja ta näeb veest väljaulatuvat väikest jalga: Vianello ja Brunetti tõstavad veest välja surnud tüdruku.

Kui komissar Brunetti keset ööd haiglasse vigastatud lastearsti juurde kutsutakse, leiab ta eest rohkem küsimusi kui vastuseid. Doktori korterisse sisenes öösel kolm karabinjeeri, kes tungisid talle kallale ja viisid kaasa tema pooleteistaastase lapsendatud poja.

Kaunil kevadpäeval aitavad commissario Brunetti ja tema abiline Vianello viimase sõpra Marco Ribettit, kes on vahistatud mürgiste jäätmete vette heitmise vastase protesti ajal. Seejärel satuvad nad silmitsi mehe äia, Giovanni de Cali raevuga. De Cal, pahur klaasivabrikant, on kuuldavasti lasknud Murano baarides lendu vägivaldseid ähvardusi Ribetti suunas. 

Kui commissario Brunetti sündmuskohale jõuab, on tal raske taibata, miks peaks keegi tapma illegaalse sisserändaja: sellistel on ju vähe raha ja pea olematud sotsiaalsed sidemed. Nii tundubki esmapilgul mõrva ilmne põhjus olevat omavaheline arveteklaarimine. Kui aga Brunetti asub juhtumit uurima ja sukeldub talle senini tundmatusse Veneetsia põrandaalusesse maailma, avastab ta, et immigrantide kogukonnas on kaalul terved varandused...

Commissario Brunetti ega ka tema naine Paola ei ole kunagi tundnud erilist sümpaatiat Itaalia relvajõudude vastu. Kui Veneetsia elitaarsest sõjaväeakadeemiast leitakse poodud kadeti surnukeha, valdavad Brunettit segased tunded: ühelt poolt kahetsus ja kurbus tema enda poja vanuse noormehe surma pärast ning teiselt poolt põlgus ja ärritus poisi õpetajate ning kaasõpilaste upsakuse ja ülbuse pärast.

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

Ihne lesknaine mõrvatakse jõhkralt oma Veneetsia korteris ning politsei kahtlus langeb kohe tema rumeenlannast teenijale. Kui too vahistamise kartuses põgenedes hukkub, on politsei kindel, et nende töö on tehtud; mitu nädalat hiljem ilmub aga välja naaber, kes asub süüdistatu süütust kaitsma.
Ainus uurija, kes seda alibit usub, on commissario Brunetti, kes peab ülemuste teadmata rumeenlanna süütust tõestama ja leidma tolle tööandja tegeliku tapja.

Kahe merikarbipüüdja mõrv Veneetsia laguunis sunnib commissario Brunettit kohale sõitma ja suhtlema tugevasti kokkuhoidva saarerahvaga, keda ühendab kogukonna lojaalsus ja äärmine usaldamatus kõigi väljastpoolt tulnute vastu, mis meenutavad Brunettile maffiaperekondade aukoodeksit.

Jaan Martinson: "Mida enam Donna Leoni loed, seda rohkem saad aru, kuivõrd hea on tema Veneetsia krimkasari". Raamatus „Tulusad tutvused“ külastab commissario Brunettit noor bürokraat, kes uurib, miks ei ole Brunetti aastaid tagasi valminud korteri kohta säilinud kohast dokumentatsiooni.

Veneetsia koiduaja jaheduses lõikab ootamatu vandalismiakt läbi uinuva linna rahu. Peagi peab Brunetti kohkumusega tõdema, et sündmuskohal vahistamist ootav süüdlane on keegi tema enda perest

Uus lugu "Surm tõusuvee ajal" ja "Une pealt ja rahus" autorilt, mille peategelane on ikka filosofeerima loomuga veneetslane Guido Brunetti.

Filosofeeriva loomuga veneetslasest detektiiv Guido Brunetti ruttab appi noorele hooldekodu põetajale, kes loobus nunnaelust pärast viie patsiendi ootamatut surma. Asja lähemalt uurides kohtab Brunetti mitmeid omapäraseid inimesi, kuid ükski komissari avastus ei viita kuritahtlikele tegudele.

Koos hoopidega anti naisele edasi teade: „Ära mine kokkusaamisele dottor Semenzatoga.” Kuid siis leitakse surnukeha ja Brunetti peab sumama läbi üleujutustest pea peale pööratud linna, et lahendada senise teenistuskäigu kõige ohtlikum juhtum.