Ilukirjandus

Carla Sullivani maailm keeratakse tema viiekümnenda sünnipäeva eel pea peale. Ta ema sureb ning lisaks avastab ta, et abikaasa peab järjekordset armukest. Carla tahab sellest kõigest eemale. Tal tekib idee, kui ta avastab kirja, mis on adresseeritud tema ema võõrdunud õele Josette’ile, kes elab Lõuna-Prantsusmaal. Carla pakib hetke ajel asjad ja sõidab Antibes’i, et otsida üles salapärane tädi Josette. Kaks naist saavad vähehaaval lähedasteks, kuid päevavalgele tulevad ka suguvõsa saladused, mis sunnivad Carlat kahtlema kogu oma senises elus. Südantsoojendav romaan rullub lahti kaunil Prantsuse Rivieral ja selle põnevus püsib viimaste ridadeni.  

Kolmekümne ühe aastase Daisy jaoks on elu õdusa kohviku ja võluva pottsepatöökojaga Rebase talus kui unistus. Ühtehoidev külarahvas ja talu lahke omanik Jean on Daisyle pere eest, nii et kui Jean äkitselt haigestub, on Daisy esimene, kes talle pühade korraldamisel abikäe ulatab.
Daisy värbab appi Jeani nägusa, kuid pahura sugulase Alexi. Need kaks on algusest peale kõiges eriarvamusel, sest Alex vihkab jõule, sellal kui Daisy on niisuguses pühademeeleolus, et võiks sama hästi ise haldjana kuuse ladvas troonida.
Omavahel jageledes ja pühi korraldades avastab Alex, et Rebase talu on peaaegu pankrotis. Nad vajavad kiiremas korras plaani, et Jeanil üldse oleks kodu, kuhu jõuludeks naasta.
Kas Daisyl õnnestub Alexiga koostöös päästa talu, mida ta on hakanud enda koduks pidama? Ja kas neist pühadest saab ehk alguse midagi täiesti ootamatut ja erilist?

Igal lõpul on uus algus …

Lily ja ta endine abikaasa Ryle on just harjumas uue eluga, kui Lily põrkab tänaval kokku oma esimese armastatu Atlasega. Nad pole teineteist kaks aastat näinud ja Lily on rõõmus, et seekord on vähemalt aeg nende poolt, ning kui Atlas ta kohtama kutsub, jääb naine pikemalt mõtlemata nõusse.
Ent Lily rõõmu varjutab teadmine, et kuigi ta pole enam Ryle’iga abielus, on ta tütre tõttu endiselt mehega seotud. Olukorra teeb veel keerulisemaks asjaolu, et Ryle ei talu silmaotsaski mõtet, et Atlasel võiks olla tema tütre ja endise naise elus mingigi osa.

Kui Star Bligh kuueteistaastaselt lapseootele jäi, arvas ta, et tema elu on läbi. Nüüd, kus ta on kolmkümmend kolm ning tal on teismeline tütar Skye ja edukas ehtelett Ferry Lane’i turul Cornwallis, ei muudaks ta tagasi vaadates midagi.
Kui ehk üks asi välja arvata …
Mõne kuu eest armus ta sügavalt Cornwalli külastanud ameeriklasse Jacki, kes lahkus ootamatult ja hüvasti jätmata. Edutult üritab Star teda peast välja saada, kuni nägus ja sarmikas Conor ta jalust rabab. Ent ühel päeval põrkab Star oma jahmatuseks taas kokku Jackiga, kes on tagasi Cornwallis ja soovib selgitada, miks ta lahkus.
Samal ajal kui Stari armuelu aina keerulisemaks muutub, ähvardab üks teine avastus pöörata pahupidi ilusa maailma, mille ta endale ja Skyele ehitanud on. Või on Star leidnud hoopis selle ühe asja, mis kõik terviklikuks muudab

Meid oli viiskümmend. See on meie lugu. Meid viidi ära keset päist päeva, viisakalt ja rahulikult, ning me ei osanud isegi vastu panna, sest me ei saanud aru, mida meiega tehti. Kindlasti polnud plaanis, et keegi sureks, aga nii see läks. Kindlasti polnud plaanis, et kõik läheks, nagu läks, aga nii siiski juhtus. See on meie lugu. Need on meie hääled.

Vana-aastaõhtul on Rhys Lloydi maja külalisi täis.
Tema suvekodud Peegeljärve ääres on populaarsed ja ta on lahkesti kutsunud külarahva koos jõukate uute naabritega šampanjat jooma. Sellest tuleb unustamatu pidu.
Ent mitte kõik pole siin tähistamismeeleolus. Keskööks hulbib Rhys surnuna järve jääkülmas vees.

1984 – Bessie on enesekindel kuueteistaastane tüdruk, kel kõik veel ees. Ta mõtleb, mida elul talle pakkuda on ja mida tema ise saab elule pakkuda. Siis aga puruneb kõik kildudeks. Tema särava ja usaldava naeratuse kustutavad häbi ja saladus, mille ta sügavale endasse lukustab.

2021 – Viimased neli aastakümmet pole Bessie jaoks kerged olnud. Viiekümne kolme aastasena on ta abielu Marioga lagunemas. Vaadates äsja abiellunud poja õnne – lootust, usaldust ja rõõmu –, mõistab Bess, et tal on aeg oma deemonitega võitlusse astuda ja suhe Marioga päästa.
Kas tal õnnestub klaarida arved minevikuga, rääkida Mariole kõik ära ja teenida välja armastus, mida ta on terve elu ihanud?

Uurija Charlie Lager maadleb omaenda deemonitega, kui ta kutsutakse Karlstadi, kus on kadunud üheksakuune tüdruk. Lapse vanemad on šokis ja meedia pasundab väsimatult tulututest otsingutest. Kui paljulubavad juhtlõngad ummikusse jooksevad, hakkab Charliele tunduma, et keegi varjab väikese Beatrice’i kohta tõde. Iga mööduva tunniga muutub imiku leidmine elusana üha ebatõenäolisemaks ning Charlie on sunnitud endast ja ümbritsevatest inimestest maksimumi nõudma…

Noor ja rikas häkker Blake Landon on lõpuks võitnud armastatud naise usalduse – Erica Hathaway on lõhkunud müürid, mis takistasid teda laskmast Blake´i oma südamesse ja ärisse.
Valmis alustama uut peatükki oma elus, on Erica otsustanud, et ei lase millelgi nende vahele tulla, isegi kui see tähendab, et ta peab Blake´ile tagasi andma osa kontrollist, mida mees nii magamistoas kui ka väljaspool ihaldab.

Tuuline erasaar Massachusettsi ranniku lähedal.
Janune ookean, milles lainetavad saladused ja kurbus.
Söakas sõltlasest pärijanna. Vastupandamatu ja ettearvamatu poiss.
Suvi täis andestamatut reetmist ja kohutavaid vigu.

Tere tulemast tagasi Sinclairide perekonda.

Ajalehes nimetatakse hukkunud naist „Ohver number 2117“ – ta on 2117. ohver, kes on sel aastal elu Vahemerre jätnud. Aga kolmele inimesele tähendab ta palju enamat ja naise surm vallandab sündmuste ahela, mis viib Q-osakonna väga ohtliku ja ülimalt isikliku juhtumi keskele.

Kui commissario Brunetti sündmuskohale jõuab, on tal raske taibata, miks peaks keegi tapma illegaalse sisserändaja: sellistel on ju vähe raha ja pea olematud sotsiaalsed sidemed. Nii tundubki esmapilgul mõrva ilmne põhjus olevat omavaheline arveteklaarimine. Kui aga Brunetti asub juhtumit uurima ja sukeldub talle senini tundmatusse Veneetsia põrandaalusesse maailma, avastab ta, et immigrantide kogukonnas on kaalul terved varandused...

Inglismaale Cumbriasse on siginenud sarimõrvar, kes jätab ohvritelt eemaldatud kehaosi rahvarohketesse kohtadesse, kõigi silme alla, ja igas sündmuspaigas on üks ja sama veider sõnum: #MLV6.
Asja kutsutakse uurima Washington Poe ja Tilly Bradshaw, kes esiotsa satuvad suurde segadusse.

Ühtäkki saab Kara aga saladusliku postkaardi koos lennupiletiga New Yorki. Algab seiklusrohke reis, mille käigus õpib Kara paremini tundma iseennast, oma elu ja seda, mida ta elult ootab – ja võib-olla leiab ta sel teekonnal ka armastuse.

Rahutu ja uudishimulik Anna õpib lugema ja leiab sellest raamatukogude poolest tuntud iidsest linnast raamatu, mis pajatab loo Aethonist, kes igatseb muutuda linnuks, et ta saaks lennata utoopilisse taevaparadiisi. Anna loeb raamatut oma haigele õele, sellal kui linnamüüre pommitatakse Konstantinoopolit tabanud suure piiramise käigus.

„Surnud postkast“ on spioonimaailmas peidik, kuhu jäetakse sõnum, mille käest kätte andmine oleks liiga riskantne. Raamat viib meid otse „surnud postkastide“ keskele 1990-ndate Eesti võitlustandril, kus segunevad Venemaa, Rootsi ning mitmete teiste riikide luurehuvid ning organiseeritud kuritegevus. Loole lisab hoogu ja vürtsi peategelase elukaaslase saladuslik kadumine ning sellest tingitud eluohtlikud sekeldused.

„Luupainaja allee” on William Lindsay Greshami 1946. aastal ilmunud romaan, mis uurib meelelahutusmaailma kõige sügavamat põhjakihti ning selle asukaid. See on pime ja varjuline karnevalimaailm, mis on täis sahkerdajaid, kavaldajaid ja manipuleerivaid saatuslikke naisi.

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

Kate Marshalli detektiivibüroo saab hoo sisse, kui Kate ja tema partner Tristan palgatakse uurima kümnenditagust pealtnäha unustatud juhtumit.
Kaheteistkümne aasta eest paljastas sihikindel noor ajakirjanik Joanna Duncan poliitilise skandaali ja kadus pärast seda jäljetult. Toimik on suletud, kuid Joanna ema keeldub lahti laskmast.

Ühel talveõhtul leitakse tapetuna noor prostituut ja samal õhtul jäetakse politseijaoskonna juurde mõnekuune beebi. Kui tapetakse veel mitu prostituuti, iga järgmine mõrv verisem kui eelmine, taipavad uurija Kim Stone ja tema tiim, et esimene mõrv polnud juhus, vaid tegemist on sarimõrvariga.

Toateenija Molly Gray on maailmas ihuüksi ja harjunud olema tühine. Ta töötab luksuslikus Regency Grandi hotellis, klopib padjad kohevaks, pühib ära mustuse, tolmu ja külastajate saladused ning oskab olla nähtamatu. Ta on pelgalt toateenija – miks peaks keegi teda märkama?

„Raevukas lesk“ on vaimukas ja südamlik lugu ühiskonnas valitsevatest stereotüüpidest, sõprusest ja armastusest. Huumori ja soojusega uurib autor „vanainimeste“ kohta maailmas: mida tähendab olla elujõuline ja vaba üle 70-aastane ühiskonnas, kus gallupite viimane vanuserühm on 61-65 aastat?

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

On jaanuar ja Fjällbacka on külma haardes. Üks poolpaljas tüdruk jõuab ekseldes läbi lumise metsa maanteele. Ei kusagilt ilmuv auto ei jõua õigel hetkel kõrvale pöörata…

Nüüdsama juhtumi lahendanud ja Iirimaalt naasnud psühholoogist kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab Prantsuse politseilt kutse, millest pole võimalik keelduda. Käes on Pariisi moenädal ja surema hakkab maailma kauneimaid naisi. Kaunitaride nägu rünnatakse terariistaga ja ajakirjandus tõuseb tagajalgadele.
Ühel ohvril õnnestub eluga pääseda, aga ta on nii traumeeritud, et ei saa rääkida. Olulise tunnistaja abita jäänud politsei on jõuetu.